pühapäev, 28. jaanuar 2018

Täpiline kala

Eelmises postituses ma kirjutasin kalapüügist ja kalasaagist Kasari jõel. Tegelikult me saime kätte ka ühe mustade täppidega särje. 

Kuna me kahtlustasime kalal mingit haigust, siis me seda kala saagikotti ei pannud. Küll aga jäi kala juhuslikult kalade võrdlemise filmile. 

Siiski jäi hinge närima, et mis oli särjega juhtunud. Küsin infot Eesti Maaülikooli kalanduse teadlaselt, kes andis hea viite, kus on sellel teemal kirjutatud: 
https://parnu.postimees.ee/503408/tindiplekihaige-roosarg-suri-kalamehe-paadis.

Artiklis on selline info:

"Tegu on peamiselt karpkalalaste hulgas kahjuks vägagi levinud parasiithaigusega, mida rahvakeeli nimetatakse tindiplekihaiguseks või veidi teaduslikumalt tinditõveks,” selgitas Tartu ülikooli mereinstituudi ihtüoloog Heli Shpilev.

“Õnneks ei kujuta seda tõbe esile kutsuv kalasse tunginud parasiit vähimatki ohtu inimesele, ehkki pole esteetiliselt kuigi kena vaatepilt,” ütles Shpilev.

Shpilevi jutu järgi on tinditõbe esile kutsuv parasiit lameusside hõimkonda kuuluv imiussi (Posthodiplostomum cuticola) vastne, kelle üheks üleminekuvormiks on kalad, peamiselt karpkalalaste esindajad.

“Sel parasiidil on eri arenguetappides kolm peremeesorganismi, kelle varal nad elavad,” sõnas Shpilev. “Peremeesorganismideks on üks kindel tigu, seejärel kala ja viimaks kalasööja lind, enamasti haigur, kelle soolestikust satub parasiit tagasi vette, et seal jälle uut eluringi alustada.”

Shpilev kinnitas, et nagu enamiku parasiitide puhul, pole parasiteerimise eesmärk peremeesorganismi tapmine, mistõttu kala on selle imiussi vastsega sunnitud koos elama mõnikord ainult neli-viis kuud, halvemal juhul poolteist aastat.

Parasiidile halva õnne korral hukkub ta ise ilma haigru seedekulglasse sattumata ja kala terveneb.

“Ometi on see parasiit meie vetes väga levinud, kusjuures nurgude populatsioon on mõnikord nakatunud 100protsendiliselt, särjed märksa vähem ja latikad veelgi harvemini,” ütles Shpilev. “Linaskitel pole seda parasiiti täheldatud, aga päris kindel olla ei saa, et neid linaskitel üldse ei esine.”

Et imetajad ei ole selle parasiidi vaheetapiks, ei kujuta Posthodiplostomum cuticola inimestele vähimatki ohtu, ehkki parasiidist haaratud kalad pole just isuäratav vaatepilti.

“See must kühm, mis parasiiti katab, on tegelikult kala enda pigment ja kala vastureaktsioon organismi tunginule,” rääkis Shpilev. “Parasiitidest vastsed ise on väga väikesed ja neid palja silmaga ei erista.”


Kalahooajale võib nüüd joone alla tõmmata. Suurt kala küll ei saanud, aga järgmine aasta on uus võimalus!  Mariner 4 juba ootab uusi kalaretki! 

Paadiblogides oleme Googles esimesel kohal. Vahva!



Heiki Koov
heiki@koov.ee

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar