Nüüd siis esimest korda uue paadiga kala püüdma. Nagu kalale
minnes ikka, nii on ka seekord ootusärevus suur. Tavaliselt isegi veel suurem
kui lõpuks kalasaak. Tegelikult looduses olles ei olegi saagil erilist
tähtsust. Värske õhk – see on hoopis peamine! Kaart: https://kaart.delfi.ee/.
Peale vaadates tundub Klooga järv üsna suur - 135 hektarit. Kahjuks
on järv üsna madal ja mida kaugemale kaldast sõita, seda rohkem võtab mootor
igasugu rohttaimi külge. Selge see, et nii ei saa kuigi kaua sõita.
Laseme ankru vette ja loobime spinningut. Paraku jääb iga
kord landile otsa terve tuust taimi. Ei aita ka spetsiaalsed rohulandid. Vaba vett
on tõesti vaid paarkümmend sentimeetrit.
Sõidame kalda poole tagasi. Proovime õngega. Tulemus on ikka null.
Internetist leitud info põhjal peaks järves elama särge, ahvenat, linaskit,
haugi, kiiska, kokre ja angerjat.
Kuigi oleme justkui ankruga ennast paigale sättinud, siis
tegelikult selgub, et ankur on selle paadi jaoks liiga väike. Tuul on tugev ja
nii lohiseme ikkagi tuule suunas. Ankur oli küll hea sellele vana Ivolga 2
paadile, aga suuremat Mariner 4 see kinni ei hoia.
Kalda poole sõites kohtusime luigega. Pigem tundus ta
uudishimulik kui meie suhtes agressiivne.
Ma igaks juhuks ei ütle, et me siia enam kunagi kalale ei tule, aga kuidagi kahtlane tunne on sees küll.
Kokkuvõte: saak = 0, vettekukkunud kalamehi = 0.
Heiki Koov
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar